10. juuni 2012

Internet has to be borderless and free

If these countries oppressed only their own citizens, we might satisfy ourselves with an attitude of benign neglect. Yet these countries' elites have realized they can put their fingers on the economic scales to tip them in their own favour. Intellectual property, R&D investments both public and private, make modern Western economies run. A Western company that invests hundreds of millions or billions in new products can see this all evaporate if the research is stolen. (Recent US Congressional testimony by former FBI Assistant Director Shaun Henry gives some examples.) Someone, somewhere else, can obtain for free what your country's best and brightest have developed, often from years of research. The innovator loses his investment, your country loses the tax revenue, and someone else reaps the profits. This is piracy. Pure and simple. It is as dangerous and as threatening as earlier, more primitive forms of piracy off the Barbary Coast at the beginning of the 19th century, or today off the coast of Somalia. And it will only get worse.
by Toomas Hendrik Ilves

All this is mostly the fault of international community of never recognizing the internationalism of internet.  Nothing can any more be controlled by one country. It is vital not to suppress multiple laws to the thing, what is international in essence.

We see more than ever that collective work does not have any borders, nationalities and cultures. So why the laws of the countries need to make it so difficult? Estonia is a good example to provide media borderless for their people. But for Americans, English and French the traveling is hard and complicated. How many times I have to hear from them that I cannot use Hulu, iTunes, Pandora outside of US? All I can say is that I am lucky of living in Lisbon and I can listen, read and watch everything from MY country.

It can be explained with the birth of aviation. Wright brothers were not alone. The birth of aviation was collaborative work of 10 people/teams. They were just recorded as first. Just what internet has provided is to share ideas, work and money faster and to the people who are interested.

Piracy in essence is lack of choice. People are not pirating things to steal. People are pirating to have a choice! Why Netflix is struggling to bring their service worldwide? It is only because of laws witch are national and not international. The ACTA and SOPA are just examples how we are making things more complicated and controlled.

To conclude I thing it is important to make internet companies and web-pages borderless, under cover of UN. So there cannot be any more raids to twitter office by FBI.

Internet needs to be controlled but only by ONE law!

29. okt 2007

Prügi sorteerimine

Lugesin tänasest Äripäevast, et iga inimene peaks ise oma prügi sorteerima. Ma olen kahe käega nõus.


Nüüd mõtleme natukene, kui palju meist oskab prügi sorteerida? Kas meil on kergesti kättesaadavaid materjale? EI OLE!

Siinkohal teen meie kallile riigile ettepaneku teha kampaania, kus nt enamustest kaubanduskeskustes on brožüürid prügisorteerimise kohta.

Samuti teen ettepaneku tellida mõnelt disainerilt mitmkambrilised prügikastid, mida on hõlbus panna kraanikausi alla :D

Miks on see vajalik? Sest enamus inimesi ei oska prügi sorteerida. Neist suurem osa ei oska ka interveebi masinat kasutada. Ja lõppkokkuvõttes kui ta viskab prügi ära, ei tule tal selle sorteerimine meeldegi. Siinkohal saab teadvustamisega riik VÄGA PALJU ära teha.

Samuti võiks tootjatelt nõuda pakendite märgistamist. Väga raske on vahel aru saada, kas tegemist on nüüd paberi või kilega.

12. aug 2007

Tuulikud ja suruõhk

On ammu teada fakt, et tuulikud ei suuda katta kogu energiavajadust, kuna nad lihtsalt ei ole piisavalt stabiilsed. Et iga tuuliku kõrvale oleks tarvis kiire reageerimisajaga samavõimsat süsteemi.


Palju on räägitud gaasigeneraatoritest ning Norra mägedesse vee pumpamisest. Aga mina mõtlesin, et äkki oleks targem hoopis kasutada suruõhku st kui tuult on rohkem, kui elektrit vajatakse, siis pumbatakse vastavatesse balloonidesse suruõhku, mida siis on võimalik vajadusel rakendada, et stabiliseerida energiavoogu.

On ju maailmas juba niimõnigi suruõhuga töötav mootor, mida saab edukalt rakendada generaatorile:D

27. juuli 2007

Jalgrattaparklad

Kuna olen igapäevane liikleja jalgrattaga, siis pean tõdema et meil on tõsine probleem jalgrattaparklatega.

Hetkel, mil väljas on veel ilusad ilmad, ei ole probleemiks ratta jätmine õue, kuid suhteliselt nukker on vaadata ratast ligunemas vihma käes:(

Samuti on paljude kaubanduskeskuste juures jalgrattahoidjad ära peidetud ning nende korrasolek on suhteliselt väike. Siinkohal teen linnal ettepaneku teha konkurss jalgratta nn parklate loomiseks.

Parklad oleks siis kerged katusealused, mis kaitsevad ratast vihma jms eest. Parklate eest ei maksa linn midagi, ega konkurssi võitja ei pea maksma kellegile üüri. Raha saab firma reklaamist, mis paigutatakse parklaputkade külgedele (sarnaselt bussipeatustele.) Sellised parklad võiks olla iga turu, kaubanduskeskuse, kontorihoone, kooli, ülikooli, söögikoha jms juures. Samuti võiks mõelda parklate videovalve peale, siis oleks antud jalgrattad paremini valvatud, kui autod.

Vajadus oma ratasparklateks on täitsa olemas kuna
1) Tipptunnil liigub linnas rattaga kiiremini
2) Hetkel ei ole inimestel kontorihoonetes võimalik rattaid panna.
3) Meie inimeste füüsiline tevis on suhteliselt väike ning võimalus rahva tervist parandada on panna inimesed igapäevaste toimingute käigus rohkem liikuma. Samuti on vaja meil muuta inimeste suhtumist ja väärtushinnanguid rohelisemaks.

26. juuli 2007

Liiklusjärelvalve


Lugesin täna ÄP Novaatori teemat liiklusjärelvalvest ning pidin ausalt tõdema, et ME EI MÕTLE ASJADELE. Kõik räägivad, et inimesed kihutavad jnejne, kuid lahendusi ma näinud ei ole.


Meil on plaan tekitada 10 kaameraga jälgitavat teelõiku. (????) Eesti väiksuse juures ei lähe vast kaua, kui need teelõigud avastatakse ning seal ei kihutata!!!

Üldiselt olen ma tööjõu puuduse situatsioonis ning inimlike vigade rohkuse tõttu nõus andma järelvalve masinatele. Aga mõtleme nüüd siin natuke laiemalt. Me võiks tekitada liigutatavad järelvalve postid. Tehnoloogia paigutuks siis eravärvides autosse või vastavatesse kastidesse. Ajal, millal enamus eestimaast on kaetud KÕU internetiteenusega, ei tohiks antud süsteemide reaalajas jälgimisega probleeme olla. Iga prefektuur saab mingi arvu seadmeid, mida transporditakse politseinike poolt erinevatesse kohtadesse. 

Seadmed oleks siis varustatud kaamera, kiirusemõõtja, akude ning interneti ühendajaga. Seadmeid juhitakse tsentraalselt ühest kohast ning samuti on võimalik hakata püüdma suuremaid kiirusületajaid KOHE.

Kaamera pildistab üles auto koos numbriga ning politseinike töö on siis uurida, kes oli tol ajal roolis, kui juhti ei leita saab trahvi auto omanik/firmajuht.

Minu arvates oleks tegemist väga mõnusa lahendusega, mis toob liiklusjärelvalve tagasi külateedel ilma, et peaks kulutama raha inimeste peal. Samas on plussiks ka 24h tunnine valve.

31. mai 2007

Steve Jobs'i ja Bill Gates'i intervjuu

Ma isiklikult ootasin seda sündmust kaua. Nüüd see siis sündis Steve Jobsi ja Bill Gatesi intervjuu.

http://www.socialham.com/2007/05/31/video-of-steve-jobs-and-bill-gates-at-d-conference/

Seal on päris palju videosid. Viimane on individuaalne intevjuu Jobs'iga.

Aga mitte ainult sellest ei tahtnud ma rääkida! Seda vaadates arvan ma et Gates on lõpetnud ning 70ndate ja 80ndate IBMiks, mis lööb lihtsalt massiga. Aga Apple alles hakkam maailma muutma.

Ma võtan jälle kätte julguse ennustada mis on Apple lähi ja kaugemaid tulevikke.

1) Apple hakkab leidma järjest enam partnereid. Nende partnerlus Google alles hakkab oma ilmet näitama.

2) Apple tooted personaliseeruvad. See tähendab sünkroniseering arvuti, telefoni, ipodi ja Apple TV vahel alles hakkab juhtuma. Loomulikult on esialgseks andmekandjaks bonjour.

3) Applel on tõsised plaanid jõuda mitte ainult inimeste meelelauhutuse maastikule, vaid ka harimise maastikule. See tähendab. Google Books jõuab Apple seadmetesse. Inimesed saavad osta iTunesi poest uusi raamatuid, ajakirju jne. Ma ei ole veel suutnud välja mõelda milline võiks olla see seade, mis sobiks kokku Apple loogikaga, kuid tuleb seade, mis on inimesele intuitivne ja milles saab lugeda raamatut nagu sa loeksidki raamatut/ajalehte/ajakirja jms. Millegipärast arvan ma et see saab olema selline kirjutamis/lugemis seade, mis meenutab kas papp kaasi või ühtlast lehte, mida võid lihtsal moel kokkupakkida vms. Esialgu ma eeldan et raamatud jõuavad iPodi ja iPhone.

4) Ma ei imestaks, kui .Mac'i kasutajanimi muutub google'i tsentraalseks kasutajanimeks. Inimesed ei pea enam muretsema kuidas teha albumeid, maile, kontakte jnejne.

5) Mul ei ole mingisugust siseinfot, et see praegu toimuks, aga millegipärast ma arvan et ka Skype ja iPhone hakkab tulema kaardile. Seega ei ole kaugel, kui sa rääkid oma Apple telefoniga ja teiseinimesega, siis kõne suunatakse ümber vastavalt wifi ja GSM'i vahel. Ilma et inimene sellest üldse midagi teaks.

6) See on küll tehniline, aga Apple hakkab tootma taas värvilisi sülearvuteid. MacBook on selleks ideaalne. Sest teatavasti inimesed ju tahavad erineda. Hetkel on võimalus erineda, kui sa kasutad Mac'i. Aga ei ole võimalus erineda Maci kasutajana Maci kasutajate seas.

7) Kaob ära sellisel kujul suured iPodid vaid tuleb nn video iPod, mis on oma välimuselt sarnane iPhonele. Samas võibolla kaob selline seade nagu suur iPod üldse ära? Eks seda peavad turuurijad otsustama.

8) Väiksed iPodid jäävad enam/vähem samaks va mahud ja ekraanid ja aku kestvus ja noh selline ninn/nänn:D


Üleüldse arvan ma et me oleme hetkel Apple turu osa arvutamisel väga tagasihoidlikud. Kuid ma arvan, et asja lööb tõsiselt lahti, kui Apple hakkab tootma seadmeid erineva stiiliga inimestele. Et kui sa toodad juba nn tavakasutaja vidinaid, siis sa pead arvestama et seal on miljon erineva stiilitunnetusega inimest.

29. mai 2007

Make your own TV!

Kuna aeg on edasi läinud, siis õnneks on mul nüüd võimalus antud dokument avalikustada:D

Vastan meelsasti Teie küsimustele.

http://docs.google.com/View?docID=w.dd97ndtt_1ffqh2s

3. mai 2007

Prostitutsioon!

Siinkohane teema on kidlasti lõputu ja olen peaaegu kindel et täit tõde ei leia selles teemas kunagi. Mõnede arvates läheb antud jutt lahku blogi mõttega, aga kui nad natukene laiemalt mõtlevad, siis nad saavad aru, et alati on kasulik mõelda out of box ja argumenteeritavalt.

Et asi oleks selge, siis ma ei ole kunagi kellelegi seksi eest maksnud. Minu kogemus litsimajadest ja striptiisibaaridest on vaid paarkorda paari õllega piirdunud! Siinkohal palun ma lülitada antud teemakohased emotsioonid ja isiklikud arvamused/kinnisideed.

On räägitud pikalt punasest tänavast, piirkonnast vms. Ma arvan et Eesti ei ole selle jaoks valmis ja ma ei ole kindel, kas see on ka lahendus. Mina pakun välja korraldada nn litsentsi korraldus. Tallinnas võiks olla 2 majalitsensi ning 1 nn hostel litsents. Samuti tuleks viia sisse amentikud, kes seda kõike jälgivad, aitavad jne.

Miks nii? Enne oli prostitutsioon allmaailma käes olevate majades, kus vohas inimkaubandus, röövid, petmine jne. Nüüd on asi taandunud väikestesse korteritesse. On olemas teenusepakkujaid, kes on isegi oma kodulehe ja blogi avanud. See näitab et on ka nn intelligentset pakkumist. Kontaktid levivad lehtedes ja internetis. Kes meist ei tahaks olla härrasmees, juua kohvi meeldiva naisega ja saada massaaži :P:P

Ma arvan, et praegune lahendus on kohati ohtlik nendele naistele endile, kuna sa kunagi ei tea kes tuleb, kui tuleb mingi jõhkard, siis on sul keeruline ennast kaitsta. Samuti võib olla probleeme hügieeniga.

Mis asi on see nn maja. Maja kontseptsioon oleks nn ööklubi/pordumaja. Koht, kus klient saab tulla ja ennast mehena ilusate naiste keskel tunda :D:D Sarnane praegustele striptiisibaaridele.
Hostel tüüpi süsteem on, et naine tuleb, kliendiga või istub kohal ja klient tuleb naise juurde ning asi ants (See on siis nn säästukas ;)) Hosteltüüpi majas rendib teenusepakkuja mingiks ajaks toa tunni hinnaga. Majas oleks tasustamine vast mingi protsendiga(mis on riigi poolt määratud).

Litsentsid oleksid suhteliselt suure tasuga. Samuti oleks litsentsid väikese tähtajaga (max 2-3a). Litsentsi tähtaja lähenedes korraldatakse järgmine avalik konkurss. Konkurssi tingimused ja võitja valib välja riigipoolne komisjon. Ka on litsentsi omanikelt võimalik rikkumiste korral võtta litsents ja võib kaaluda inimesed lisada litsentsi saajade nn musta nimekirja. See tagab, et ei toimuks seaduse petmist, kuna kes ikka saeb oksa, mille peal ta ise istub.

22. apr 2007

Hakkame oma raamatuid digitaliseerima

Seoses eelmise postitusega siis teen ettepaneku hakata meie raamatukogu digitaliseerima. See tähendab käia ja pildistada läbi kõik eestis trükitud raamatud. Loomulikult oleks vist kõikse targem koht selleks rahvusraamatukogu.

Te ütlete et see on kallis ja mõtetu jne, et skännimine on nii keeruline jnjne. Aga vaadake raamatuid ei skännita vaid pildistatakse sptsiaalse raami vahel. Seega ideaaljuhul oleks inimene seal ainult lehekeeraja ja nupuvajutaja.

Aga ikkagi, et meil ei ole töötajaid jnejne. .... vale ... jälle ... selle tööga saaksid ideaalselt hakkama meie kooliõpilased, kellel väike taskuraha ei jookse külgemööda maha.

Kui meil on juba mingi kogus digitaliseeritud raamatuid olemas, siis on ju ka aega välja mõelda mis nendega peale hakata. Võimalusi on ju mitmeid;)

BTW: Üks minu varaseid katsetusi raamatukogu digitaliseerida: http://www2.kirmus.ee/nooreesti

Infoühiskond

Juba pikemat aega olen ma mõtisklenud, kas meie tänased või tuleks juba öelda eilsed väärtused on muutumas. Ma ei mõtle siinkohal homoabielusid, karjäärinaisi vms, mis meie hetkeühiskonnaga paratamatult kaasas käib. Ma mõtlen väärtusi, kuidas hinnata indiviidi intelligentsi ning millele tähelepanu pöörata? Mis on meie elus läbilöömise alus.

Näiteks kohtasin ma mõniaeg tagasi tütarlast, kes luges huvipärast võõrsõnadeleksikoni ja õppis osad sõnad pähe. Mul loomulikult tekkis küsimus, miks ta seda tegi? Vastus oli, et niisama. Kuid siiski kas tal oli sellest kasu? Kas ta nüüd lööb elus paremini läbi, kui oskab sõnu, millest teised aru ei saa? Ma arvan et mitte...

Me oleme läbi aegade väärtustanud ramatutarkusi. Luuletusi peame päheõppima, lippe peame peast teadma, matemaatika valemid pähe ajama jnejne. Ning ülikool on minuarvates üks korralik tuupurite maraton. Kas meil on tarvis sellist ühiskonda, kus meil on enamus inimesi, kes teavad peast mingeid kindlaid asju? Nt kui mina koolis käisin oli eestis 33 linna. Palju neid praegu on?Palju on Tallinnas, Keilas, Võrus elanikke? Kust ma seda teada saan?

Kogu eesti haridussüsteem tuleks ümber kirjutada info otsimise ja kasutamise peale. Et olgu seal matemaatika tunnis 2x raskemad ülessanded aga õpikut võid kasutada. Ülikoolis tuleks unustada tahvlilt vihikusse konspekti kirjutamise, vaid õpetama inimesi (loovalt) mõtlema. Kasutage internetti, raamatukogu, entsoklüpeediaid jnejne. Ülikoolidel peaks olema osakonnad, kes otsivad ja tutvustavad maalmas uusi asju meie õpilastele. Millegipärast on see kõik soiku jäänud.

Kas te teate et on olemas selline ülemailmne firma, mis kollektsioneerib ajalehetede artikleid, teeb neist nn valiku ja saadab laiali mingi konkreetset märksõna valinud inimestele. Seega on olemas inimesi, kellel on igapäev postkastis hunnik artikleid ülemailmsetest ajalehtedest. On ainult ajaküsimus millal kas see firma või keegi teine hakkab sama teenust osutama blogide jm internetilehtede peale. See on infoühiskonna parim näide ;)

Mõni aeg tagasi hakkas Google sisse skännima raamatuid. Nad istuvad päevast päeva raamatukogudes ja pildistavad raamatuid üles. Nemad on tabanud meie "the next thingi." iTunesi ning iPodi mugavus ja odavus on näidanud, et online teenused on täiesti kasutatavad asjad. Kui nüüd lisame veel esimese paberekraani, mis kohe seeriatootmisse läheb ja siis meie raamatud ei pruugi olla enam paksud, vaid võivad olla hoopis õhukese ajakirja paksused, millel on ainult kaks lehekülge. See on nn tavakasutaja pool. Aga juba ammu on tehtud nn pildist->tekstiks algoritme. Mõelge milline infoväärtus on, kui sa saad otsida raamatute sisust. Lähed raamatukogu/e-raamatupoe kodulehele ja otsid Juhan Liiv. Saad vastuseks kõik raamatud läbi aegade, kus on juttu olnud Juhan Liivist. Veel enam sa saad lehekülje ja võibolla ka lehekülje enne ja lehekülje pärast vaadata. Makstes mingi sõmboolse tasu saad sa selle raamatu alla laadida ning salvestada oma kaasaskantavasse raamatusse, kus sul on ees juba suur hulk teisi raamatuid.

Mina isiklikult ei usu, et tehnoloogia meid nii vallutab. Arvutist ei saa kunagi põhilist aksessuaari nagu mobiiltelefon või rahakott. Inimsed on mugavad ja neile meeldib asju tunnetada Seepärast arvan et internetitelevisioon ei söö välja telekat ja internet ei sureta ajalehti ja ajakirju. Aga see nn kaanraamat oleks päris ergonoomiline ja tavainimesele kodune. Eriti õnnelikud oleks selle üle õpilased, kes ei pea vedama endaga kaasas kotte, mis on mahult suuremad kui nad ise:D

Infoühikonnas on läbilööja see, kes võimalikult vähese aja, pingutusega saab kätte vajaliku info. Samuti on võitja see, kes olemas olevaid vidinaid ning arvutiprogramme oskavad kõige enam enda kasuks tööle panna. Palju teist oskavad korralikult exceli valemeid? Paljudel teist käivad nn Podcastid ja e-ajakirjad, et olla kursis oma valdkonna uudistega? Kui palju podcaste te üldse oskate nimetada? Seega minuarvates tuleks minetada pähetuupimistaktika ning minna infoleidmise taktikale. Tuleb juba varasest noorusest õpetada kasutama internetti ja arvutit. Hetkel oleme me kõik paraku iseõppijad selles vallas ning arvutiõpetuse tunnid ei õpeta meile ju arvutit igapäeva eluks kasutama.