Jalgrattaparklad

Kuna olen igapäevane liikleja jalgrattaga, siis pean tõdema et meil on tõsine probleem jalgrattaparklatega.

Hetkel, mil väljas on veel ilusad ilmad, ei ole probleemiks ratta jätmine õue, kuid suhteliselt nukker on vaadata ratast ligunemas vihma käes:(

Samuti on paljude kaubanduskeskuste juures jalgrattahoidjad ära peidetud ning nende korrasolek on suhteliselt väike. Siinkohal teen linnal ettepaneku teha konkurss jalgratta nn parklate loomiseks.

Parklad oleks siis kerged katusealused, mis kaitsevad ratast vihma jms eest. Parklate eest ei maksa linn midagi, ega konkurssi võitja ei pea maksma kellegile üüri. Raha saab firma reklaamist, mis paigutatakse parklaputkade külgedele (sarnaselt bussipeatustele.) Sellised parklad võiks olla iga turu, kaubanduskeskuse, kontorihoone, kooli, ülikooli, söögikoha jms juures. Samuti võiks mõelda parklate videovalve peale, siis oleks antud jalgrattad paremini valvatud, kui autod.

Vajadus oma ratasparklateks on täitsa olemas kuna
1) Tipptunnil liigub linnas rattaga kiiremini
2) Hetkel ei ole inimestel kontorihoonetes võimalik rattaid panna.
3) Meie inimeste füüsiline tevis on suhteliselt väike ning võimalus rahva tervist parandada on panna inimesed igapäevaste toimingute käigus rohkem liikuma. Samuti on vaja meil muuta inimeste suhtumist ja väärtushinnanguid rohelisemaks.

Liiklusjärelvalve

Lugesin täna ÄP Novaatori teemat liiklusjärelvalvest ning pidin ausalt tõdema, et ME EI MÕTLE ASJADELE. Kõik räägivad, et inimesed kihutavad jnejne, kuid lahendusi ma näinud ei ole.

Meil on plaan tekitada 10 kaameraga jälgitavat teelõiku. (????) Eesti väiksuse juures ei lähe vast kaua, kui need teelõigud avastatakse ning seal ei kihutata!!!

Üldiselt olen ma tööjõu puuduse situatsioonis ning inimlike vigade rohkuse tõttu nõus andma järelvalve masinatele. Aga mõtleme nüüd siin natuke laiemalt. Me võiks tekitada liigutatavad järelvalve postid. Tehnoloogia paigutuks siis eravärvides autosse või vastavatesse kastidesse. Ajal, millal enamus eestimaast on kaetud KÕU internetiteenusega, ei tohiks antud süsteemide reaalajas jälgimisega probleeme olla. Iga prefektuur saab mingi arvu seadmeid, mida transporditakse politseinike poolt erinevatesse kohtadesse. 

Seadmed oleks siis varustatud kaamera, kiirusemõõtja, akude ning interneti ühendajaga. Seadmeid juhitakse tsentraalselt ühest kohast ning samuti on võimalik hakata püüdma suuremaid kiirusületajaid KOHE.

Kaamera pildistab üles auto koos numbriga ning politseinike töö on siis uurida, kes oli tol ajal roolis, kui juhti ei leita saab trahvi auto omanik/firmajuht.

Minu arvates oleks tegemist väga mõnusa lahendusega, mis toob liiklusjärelvalve tagasi külateedel ilma, et peaks kulutama raha inimeste peal. Samas on plussiks ka 24h tunnine valve.