Steve Jobs'i ja Bill Gates'i intervjuu

Ma isiklikult ootasin seda sündmust kaua. Nüüd see siis sündis Steve Jobsi ja Bill Gatesi intervjuu.

http://www.socialham.com/2007/05/31/video-of-steve-jobs-and-bill-gates-at-d-conference/

Seal on päris palju videosid. Viimane on individuaalne intevjuu Jobs'iga.

Aga mitte ainult sellest ei tahtnud ma rääkida! Seda vaadates arvan ma et Gates on lõpetnud ning 70ndate ja 80ndate IBMiks, mis lööb lihtsalt massiga. Aga Apple alles hakkam maailma muutma.

Ma võtan jälle kätte julguse ennustada mis on Apple lähi ja kaugemaid tulevikke.

1) Apple hakkab leidma järjest enam partnereid. Nende partnerlus Google alles hakkab oma ilmet näitama.

2) Apple tooted personaliseeruvad. See tähendab sünkroniseering arvuti, telefoni, ipodi ja Apple TV vahel alles hakkab juhtuma. Loomulikult on esialgseks andmekandjaks bonjour.

3) Applel on tõsised plaanid jõuda mitte ainult inimeste meelelauhutuse maastikule, vaid ka harimise maastikule. See tähendab. Google Books jõuab Apple seadmetesse. Inimesed saavad osta iTunesi poest uusi raamatuid, ajakirju jne. Ma ei ole veel suutnud välja mõelda milline võiks olla see seade, mis sobiks kokku Apple loogikaga, kuid tuleb seade, mis on inimesele intuitivne ja milles saab lugeda raamatut nagu sa loeksidki raamatut/ajalehte/ajakirja jms. Millegipärast arvan ma et see saab olema selline kirjutamis/lugemis seade, mis meenutab kas papp kaasi või ühtlast lehte, mida võid lihtsal moel kokkupakkida vms. Esialgu ma eeldan et raamatud jõuavad iPodi ja iPhone.

4) Ma ei imestaks, kui .Mac'i kasutajanimi muutub google'i tsentraalseks kasutajanimeks. Inimesed ei pea enam muretsema kuidas teha albumeid, maile, kontakte jnejne.

5) Mul ei ole mingisugust siseinfot, et see praegu toimuks, aga millegipärast ma arvan et ka Skype ja iPhone hakkab tulema kaardile. Seega ei ole kaugel, kui sa rääkid oma Apple telefoniga ja teiseinimesega, siis kõne suunatakse ümber vastavalt wifi ja GSM'i vahel. Ilma et inimene sellest üldse midagi teaks.

6) See on küll tehniline, aga Apple hakkab tootma taas värvilisi sülearvuteid. MacBook on selleks ideaalne. Sest teatavasti inimesed ju tahavad erineda. Hetkel on võimalus erineda, kui sa kasutad Mac'i. Aga ei ole võimalus erineda Maci kasutajana Maci kasutajate seas.

7) Kaob ära sellisel kujul suured iPodid vaid tuleb nn video iPod, mis on oma välimuselt sarnane iPhonele. Samas võibolla kaob selline seade nagu suur iPod üldse ära? Eks seda peavad turuurijad otsustama.

8) Väiksed iPodid jäävad enam/vähem samaks va mahud ja ekraanid ja aku kestvus ja noh selline ninn/nänn:D


Üleüldse arvan ma et me oleme hetkel Apple turu osa arvutamisel väga tagasihoidlikud. Kuid ma arvan, et asja lööb tõsiselt lahti, kui Apple hakkab tootma seadmeid erineva stiiliga inimestele. Et kui sa toodad juba nn tavakasutaja vidinaid, siis sa pead arvestama et seal on miljon erineva stiilitunnetusega inimest.

Hakkame oma raamatuid digitaliseerima

Seoses eelmise postitusega siis teen ettepaneku hakata meie raamatukogu digitaliseerima. See tähendab käia ja pildistada läbi kõik eestis trükitud raamatud. Loomulikult oleks vist kõikse targem koht selleks rahvusraamatukogu.

Te ütlete et see on kallis ja mõtetu jne, et skännimine on nii keeruline jnjne. Aga vaadake raamatuid ei skännita vaid pildistatakse sptsiaalse raami vahel. Seega ideaaljuhul oleks inimene seal ainult lehekeeraja ja nupuvajutaja.

Aga ikkagi, et meil ei ole töötajaid jnejne. .... vale ... jälle ... selle tööga saaksid ideaalselt hakkama meie kooliõpilased, kellel väike taskuraha ei jookse külgemööda maha.

Kui meil on juba mingi kogus digitaliseeritud raamatuid olemas, siis on ju ka aega välja mõelda mis nendega peale hakata. Võimalusi on ju mitmeid;)

BTW: Üks minu varaseid katsetusi raamatukogu digitaliseerida: http://www2.kirmus.ee/nooreesti

Infoühiskond

Juba pikemat aega olen ma mõtisklenud, kas meie tänased või tuleks juba öelda eilsed väärtused on muutumas. Ma ei mõtle siinkohal homoabielusid, karjäärinaisi vms, mis meie hetkeühiskonnaga paratamatult kaasas käib. Ma mõtlen väärtusi, kuidas hinnata indiviidi intelligentsi ning millele tähelepanu pöörata? Mis on meie elus läbilöömise alus.

Näiteks kohtasin ma mõniaeg tagasi tütarlast, kes luges huvipärast võõrsõnadeleksikoni ja õppis osad sõnad pähe. Mul loomulikult tekkis küsimus, miks ta seda tegi? Vastus oli, et niisama. Kuid siiski kas tal oli sellest kasu? Kas ta nüüd lööb elus paremini läbi, kui oskab sõnu, millest teised aru ei saa? Ma arvan et mitte...

Me oleme läbi aegade väärtustanud ramatutarkusi. Luuletusi peame päheõppima, lippe peame peast teadma, matemaatika valemid pähe ajama jnejne. Ning ülikool on minuarvates üks korralik tuupurite maraton. Kas meil on tarvis sellist ühiskonda, kus meil on enamus inimesi, kes teavad peast mingeid kindlaid asju? Nt kui mina koolis käisin oli eestis 33 linna. Palju neid praegu on?Palju on Tallinnas, Keilas, Võrus elanikke? Kust ma seda teada saan?

Kogu eesti haridussüsteem tuleks ümber kirjutada info otsimise ja kasutamise peale. Et olgu seal matemaatika tunnis 2x raskemad ülessanded aga õpikut võid kasutada. Ülikoolis tuleks unustada tahvlilt vihikusse konspekti kirjutamise, vaid õpetama inimesi (loovalt) mõtlema. Kasutage internetti, raamatukogu, entsoklüpeediaid jnejne. Ülikoolidel peaks olema osakonnad, kes otsivad ja tutvustavad maalmas uusi asju meie õpilastele. Millegipärast on see kõik soiku jäänud.

Kas te teate et on olemas selline ülemailmne firma, mis kollektsioneerib ajalehetede artikleid, teeb neist nn valiku ja saadab laiali mingi konkreetset märksõna valinud inimestele. Seega on olemas inimesi, kellel on igapäev postkastis hunnik artikleid ülemailmsetest ajalehtedest. On ainult ajaküsimus millal kas see firma või keegi teine hakkab sama teenust osutama blogide jm internetilehtede peale. See on infoühiskonna parim näide ;)

Mõni aeg tagasi hakkas Google sisse skännima raamatuid. Nad istuvad päevast päeva raamatukogudes ja pildistavad raamatuid üles. Nemad on tabanud meie "the next thingi." iTunesi ning iPodi mugavus ja odavus on näidanud, et online teenused on täiesti kasutatavad asjad. Kui nüüd lisame veel esimese paberekraani, mis kohe seeriatootmisse läheb ja siis meie raamatud ei pruugi olla enam paksud, vaid võivad olla hoopis õhukese ajakirja paksused, millel on ainult kaks lehekülge. See on nn tavakasutaja pool. Aga juba ammu on tehtud nn pildist->tekstiks algoritme. Mõelge milline infoväärtus on, kui sa saad otsida raamatute sisust. Lähed raamatukogu/e-raamatupoe kodulehele ja otsid Juhan Liiv. Saad vastuseks kõik raamatud läbi aegade, kus on juttu olnud Juhan Liivist. Veel enam sa saad lehekülje ja võibolla ka lehekülje enne ja lehekülje pärast vaadata. Makstes mingi sõmboolse tasu saad sa selle raamatu alla laadida ning salvestada oma kaasaskantavasse raamatusse, kus sul on ees juba suur hulk teisi raamatuid.

Mina isiklikult ei usu, et tehnoloogia meid nii vallutab. Arvutist ei saa kunagi põhilist aksessuaari nagu mobiiltelefon või rahakott. Inimsed on mugavad ja neile meeldib asju tunnetada Seepärast arvan et internetitelevisioon ei söö välja telekat ja internet ei sureta ajalehti ja ajakirju. Aga see nn kaanraamat oleks päris ergonoomiline ja tavainimesele kodune. Eriti õnnelikud oleks selle üle õpilased, kes ei pea vedama endaga kaasas kotte, mis on mahult suuremad kui nad ise:D

Infoühikonnas on läbilööja see, kes võimalikult vähese aja, pingutusega saab kätte vajaliku info. Samuti on võitja see, kes olemas olevaid vidinaid ning arvutiprogramme oskavad kõige enam enda kasuks tööle panna. Palju teist oskavad korralikult exceli valemeid? Paljudel teist käivad nn Podcastid ja e-ajakirjad, et olla kursis oma valdkonna uudistega? Kui palju podcaste te üldse oskate nimetada? Seega minuarvates tuleks minetada pähetuupimistaktika ning minna infoleidmise taktikale. Tuleb juba varasest noorusest õpetada kasutama internetti ja arvutit. Hetkel oleme me kõik paraku iseõppijad selles vallas ning arvutiõpetuse tunnid ei õpeta meile ju arvutit igapäeva eluks kasutama.

Uus Maailm

Oleme jõudnud ajajärku, kus maailm ja tavaarusaamad on trastiliselt muutunud. Eelkõige mõjutab see meie põhilisi informatsiooni allikaid ning reisimist.

Millegipärast üritatakse inimesi ikka veel raamatuid panna lugema. Milleks? Ei mulle väga meeldib raamatuid lugeda aga tavaliselt loen ma ilukirjandust siis. Mis aga puutub harimist ja maailmapilti, siis toodetakse meeletul hulgal populaarteaduslikke saateid ning veebisaite. Kas need ei ole mitte kiiremad võimalused, kuidas inimesed selle vajaliku tarkusekübeme kätte saaks? Minu meelest on.

Ma olen juba pikemat aega tahtnud teada, mis on Eesti Entsoklüpeedia Kirjastuse eesmärk? 1) Teenida kasumit 2) Harida rahvast. Mulle hakkab tunduma aina enam et esimene variant. Meil on kodusid, kus ENEst ei ole haisu kah. Küll on meil 3 arvutit ja internetiühendus. Riik, kes tituleerib ennast IT-riigiks, ei võimalda inimestel korralikku internetipõhist entsoklüpeediat. Midagi siin ei klapi. - INIMESED HAKAKE MÕTLEMA ja saage aru, et igal poole ei ole tarvis raha lugeda. Ja samas saab ju online ensoklüpeedia panna ka kasumit tootma. kui kedagi huvitab kuidas - kirjutage mulle.

Kuidas reisimine on meie elu muutnud. Lendamine ei ole olnud kunagi odavam kui praegu. Kasutame seda mõistlikult. Ärme käime ainult mingites kuurortides või euroopa pealinnades tuhande aasta taguseid kujusid vaatamas. See ei vii meie elu edasi. Käime messidel, seminaridel. Otsime välismaalt äripartnereid. Siinkohal teen ettepaneku teavitada Meie kõige rahvusvahellisemal organisatsiooni,Välisministeeriumil, erinevates riikudes toimuvatest messidest, seminaridel ja ka lühikursustest. Paneme aja meie kasuks tööle. Mida haritum on meie rahvas seda kindlam on meie riigi vundament.